Saunaviha valmistamine on sajanditepikkune traditsioon, mis ühendab endas looduse, kultuuri ja tervise. Eestis ja naaberriikides on vihtlemine olnud alati osa saunakultuurist, olgu see siis lõõgastumiseks, keha kosutamiseks või lihtsalt rituaalina. Täna uurime lähemalt, millal ja kuidas vihta valmistada, milliseid oksi selleks kasutada ning miks on vihtlemine tegelikult tervislik.
Millal on parim aeg kaseviha tegemiseks?
Vanarahvas teadis hästi, et parim aeg kaseviha valmistamiseks on enne jaanipäeva. Just siis on kaskede lehed veel noored, painduvad ja täis kasulikke looduslikke ühendeid. Sel ajal korjatud vihad ei pudene kergesti, säilitavad oma pehmuse ja sobivad hästi kuivatamiseks või sügavkülma panemiseks, et kasutada ka talvekuudel.
Kui viht tehakse liiga vara (näiteks mai alguses), võivad lehed olla veel kleepuvad. Kui aga liiga hilja, võivad oksad juba muutuda jäigaks ja lehed kukkuda kergemini maha.
Kuidas saunavihta valmistada?
1. Okste valimine
Vali painduvad ja tervete lehtedega oksad, eelistatavalt nooremapoolsetelt kaskedelt.
Väldi oksakohti, kus on sipelgapesad või seisev vesi, vanade uskumuste järgi võivad sellised oksad põhjustada nahaärritust.
2. Viha sidumine
Seo oksad kokku pehme nööriga või kaablisidemega, jättes alumise osa paljaks käepidemeks. Viht peaks olema paraja suurusega, et see käes mugavalt püsiks ja oleks piisavalt kohev.
3. Kuivatamine või külmutamine
Riputa valmis viht varjulisse, tuuldumiskohta, kus see saab aeglaselt kuivada. Alternatiivina saab värske viha panna sügavkülma, nii säilitab see oma värskuse ja lõhna pikaks ajaks.
Erinevad saunavihtade tüübid ja nende kasulikkus
🌿 Kaseviht
Kõige klassikalisem valik Eestis. Kaselehed sisaldavad eeterlikke õlisid, mis rahustavad nahka ja ergutavad vereringet. Vihtlemine kasevihaga aitab lõõgastuda ja eemaldada kehast jääkaineid.
🌳 Tammeviht
Tamm on tugevam ja selle lehed on jäigemad, sobides intensiivsemaks vihtlemiseks. Tammelehti on peetud põletikuvastaste omadustega ning neid kasutatakse tihti koos teiste puude okstega, et saavutada mitmekesisem toime.
🌲 Kadakaviht
Kadakas annab tugeva metsalõhna ning tema okastel on antiseptiline toime. Kadakaviht sobib hästi hingamisteede turgutamiseks ja külmetuse ennetamiseks. Küll aga tuleb seda kasutada ettevaatusega, kadakaoksad võivad olla teravad.
🎋 Bambusviht
Uuem ja eksootilisem valik. Bambusviht koosneb pikkadest elastsetest vartest, millega tehakse rütmilisi liigutusi kehale. See stimuleerib vereringet, võib aidata vähendada tselluliiti ja mõjub kui õrn massaaž. Sobib kasutamiseks ka väljaspool sauna.
Vihtlemise kasulikud omadused
Stimuleerib vereringet – parandab naha ainevahetust ja üldist toonust.
Puhastab nahka – eemaldab mustuse, surnud naharakud ja soodustab higinäärmete tööd.
Leevendab lihaspingeid – soojus koos vihtlemisega aitab lõdvestada pinges piirkondi.
Rahustab meelt – vihtlemine koos saunalõhnadega mõjub kui looduslik stressimaandaja.
Kuidas vihta säilitada?
Kuiv viht: Sobib aastaringseks kasutuseks, kui see on õigesti kuivatatud.
Sügavkülmutatud viht: Säilitab värskuse ja lõhna.
Pärast kasutamist: Kuivata viht korralikult või viska komposti, looduslik toode laguneb kenasti.
Kokkuvõte
Saunaviht ei ole lihtsalt üks kimp oksi, see on osa kultuurist, tervisest ja oskusest loodust hinnata. Õigesti valmistatud viht aitab sul saunas maksimaalselt lõõgastuda ja pakub nahale, lihastele ja hingele palju enamat kui lihtsalt kuuma leili.
Kas sina oled juba oma selle aasta viha teinud? Kui ei, siis nüüd on aeg seda õppida ja proovida ning miks mitte katsetada erinevate okstega, et leida enda jaoks see õige!